{"id":16654,"date":"2024-09-26T12:57:11","date_gmt":"2024-09-26T09:57:11","guid":{"rendered":"https:\/\/netgroup.com\/blog\/med24-ee-intervjuu-tarkvaraarendajad-julgustavad-tervishoiutootajaid-it-arendustes-aktiivsemalt-kaasa-raakima\/"},"modified":"2025-01-20T13:52:53","modified_gmt":"2025-01-20T11:52:53","slug":"med24-ee-intervjuu-tarkvaraarendajad-julgustavad-tervishoiutootajaid-it-arendustes-aktiivsemalt-kaasa-raakima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/netgroup.com\/et\/blog\/med24-ee-intervjuu-tarkvaraarendajad-julgustavad-tervishoiutootajaid-it-arendustes-aktiivsemalt-kaasa-raakima\/","title":{"rendered":"Med24.ee intervjuu: Tarkvaraarendajad julgustavad tervishoiut\u00f6\u00f6tajaid IT-arendustes aktiivsemalt kaasa r\u00e4\u00e4kima"},"content":{"rendered":"\n<p>Kuna Eesti tervishoiu infos\u00fcsteeme ootavad ees olulised muudatused, oleks \u00f5ige aeg otsida v\u00f5imalusi nendes protsessides kaasa r\u00e4\u00e4kida, leiavad Net Groupi digitaalse tervise valdkonna juht Margus Kaldma ja \u00e4riarhitekt digitaalse tervise suunal Vahur Metsala.<br><br><strong>Net Group teeb tarkvaraarendajana koost\u00f6\u00f6d haiglate, TEHIKu, Tervisekassa ja erasektoriga. Kuna olete erinevate tervishoiu osapooltega oma t\u00f6\u00f6s palju suhelnud, siis mis on teie hinnangul Eesti tervishoiu IT-s\u00fcsteemide k\u00f5ige suuremad murekohad?<\/strong><br><br><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Minule isiklikult tundub, et k\u00f5ige suurem murekoht on killustatus, sest pea igal tervishoiuasutusel on oma s\u00fcsteem. \u00dcldiselt ma arvan, et Eesti riik on oma tervise infos\u00fcsteemiga (TIS) v\u00e4ga heas kohas, meil on korralik s\u00fcsteem, aga probleem on selles, et andmed, mis s\u00fcsteemi j\u00f5uavad, on v\u00e4ga killustunud ja m\u00f5nel juhul ei j\u00f5ua need sinna \u00fcldse. N\u00e4iteks kui ITK-l on kasutusel \u00fcks ja PERH-il teine s\u00fcsteem ja nad k\u00fcll saadavad andmeid TIS-i, siis sinna j\u00f5uab neid tegelikult v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral. Patsiendiga seotud ravispetsiifilised andmed on haigla enda infos\u00fcsteemis ja need ei liigu kuskile.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Miks ei ole haiglatel olnud piisavalt huvi teha \u00fcks s\u00fcsteem?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Metsala:&nbsp;<\/strong>See tundub t\u00f5esti h\u00e4sti loogiline. Probleem on ajalooline taust \u2013 erinevad haiglad on juba oma protsesse ja erip\u00e4rasid valanud mingisse tarkvarasse, justkui betoneerinud. Aga nad k\u00f5ik v\u00e4hehaaval iganevad, amortiseeruvad, ja kui n\u00fc\u00fcd hakata sealt v\u00e4lja tulema, midagi uut tegema, siis see on kulukas ja protsessiliselt h\u00e4sti keeruline. Juba sellep\u00e4rast, et suur osa&nbsp; personali kasutab v\u00e4ga laia hulka erinevaid t\u00f6\u00f6vahendeid ja nad peaksid k\u00f5ik \u00fcle minema, \u00fcmber \u00f5ppima. Lisaks tuleb andmed \u00fcle kanda. See protsess on p\u00e4ris vaevaline ja kas see annab personalile loodetud v\u00f5itu, seda ei tea. Klinitsisti vaatenurgast on m\u00f5ni \u00fcleminek v\u00e4ga positiivne, kuna annab paremad t\u00f6\u00f6vahendid, aga teine v\u00f5ibolla on selline, mis n\u00e4eb ilusam v\u00e4lja, aga tegelikult pole parem v\u00f5i on isegi ebamugavam ja aeglasem. Ehk v\u00f5it ei pruugi olla klinitsisti vaatest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.<br><br><strong>Kaldma:<\/strong>&nbsp;Haiglatel on tahe kindlasti olemas. T\u00e4na keegi ei \u00fctle, et nad ei taha, aga on v\u00e4ga palju n\u00fcansse. K\u00f5igepealt r\u00e4\u00e4gime ikkagi \u00fcsna sellisest esimesest funktsionaalsusest, mida see v\u00f5imaldaks, n\u00e4iteks patsiendi tuvastamine, registreerimine jne. Haiglate infos\u00fcsteemides on aga sisuliselt iga ravil\u00f5igu jaoks, igal ravi\u00fcksusel, veel omakorda eraldi infos\u00fcsteem. T\u00f5en\u00e4oliselt nende v\u00e4ljavahetamiseni me esimeses etapis ei j\u00f5uaks. See teebki keeruliseks.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kui haiglate s\u00fcsteeme on nii palju, siis ma eeldan, et nad k\u00f5ik ei ole kaasaegsed?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Ei ole kindlasti. T\u00e4na on osade haiglate s\u00fcsteemid 20-30 aastat vanad.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Mida see IT-maailmas t\u00e4hendab, kui asi on 30 aastat vana?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Kulusid.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>On selline s\u00fcsteem v\u00e4hemalt turvaline?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Ma arvan, et on turvaline, sest need s\u00fcsteemid asuvad sisev\u00f5rgus ega ole v\u00e4lismaailmale n\u00e4htavad. Ma ei \u00fctle, et need s\u00fcsteemid on \u00fcliturvalised, aga kuna nad asuvad n-\u00f6 m\u00fc\u00fcri taga, siis v\u00f5ibolla see polegi peamine teema. Pigem on k\u00fcsimus nende s\u00fcsteemide \u00fclalhoidmises ja arendamises. N\u00e4iteks, kui riigi poolt tulevad mingisugused uued n\u00f5uded, uued standardid, siis nende juurutamine vanasse tarkvarasse on kulukas.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kes peaks selle otsuse tegema, et haiglad v\u00f5taksid kasutusele \u00fchise s\u00fcsteemi?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Metsala:&nbsp;<\/strong>Praegu on k\u00e4imas tasuvusanal\u00fc\u00fcsi projekt, mille eesm\u00e4rk on selgitada, kuidas Eesti peaks edasi minema \u2013 kas v\u00f5iks olla \u00fcks infos\u00fcsteem, modulaarsed t\u00fckid, mingi valik infos\u00fcsteemidest&#8230; V\u00e4ga p\u00f5nev, mis sealt v\u00e4lja tuleb ja kuidas edasi minema hakatakse.<br><br><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>L\u00f5puks on see poliitiline otsus, aga kuna keerulist tausta ja huvigruppe on nii palju, siis kindlasti ei saa \u00f6elda, et minister lihtsalt v\u00f5tku otsus vastu. Aga t\u00f5en\u00e4oliselt l\u00f5puks peab riik selle otsuse tegema. Seda ei saa teha kiirustades, aga samas aeg surub peale. Kaua ei saa enam venitada.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>\u00dcks uus s\u00fcsteem, mis on v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel, on tervisejuhtimise t\u00f6\u00f6laud. Mida see endast kujutab?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Tervisejuhtimise t\u00f6\u00f6laud on uus infos\u00fcsteem, mis on m\u00f5eldud tervishoiut\u00f6\u00f6tajale. Selle m\u00f5te on tuua erinevad teenused kokku, et tervishoiut\u00f6\u00f6tajal tekiks \u00fchtne pilt. \u00dcks esimesi mooduleid, millega t\u00f6\u00f6tame, on p\u00fcsiravimiskeemi teenus. Oleme koos partneritega loonud teenuse, kus arstile on n\u00e4ha patsiendi kogu ravimiskeem ehk n\u00e4itame arstile kohe, milliseid ravimeid on inimesele m\u00e4\u00e4ratud. Samast p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htuvalt on sinna planeeritud v\u00e4ga erinevaid mooduleid.<br><br><strong>Metsala:&nbsp;<\/strong>Praegu on olemas Andmevaatur, mis on v\u00e4ga suur samm edasi sellest, mis oli enne, et patsiendi k\u00f5ik olemasolevad tervise infos\u00fcsteemi andmed oleksid kokku toodud ja visualiseeritud. Tervisejuhtimise t\u00f6\u00f6laua \u00fclesanne on teha sedasama, aga muuta andmed ka sisestatavaks. Ehk tekib v\u00f5imalus hallata seal n\u00e4ha olevaid andmeid ja tuua j\u00e4rjest juurde erinevaid asju \u2013 laual on olnud n\u00e4iteks patsiendi elukaare andmed, elustiiliandmestik\u2026 Teisis\u00f5nu selline andmestik, mis pole mitte \u00fche visiidi v\u00f5i kontakti p\u00f5hine, vaid nende \u00fclene, h\u00f5lmates harjumusi, eraelu, suguv\u00f5sas levivaid haigusi ehk k\u00f5ikv\u00f5imalikku tausta, mis on kliinilisest vaatest oluline, aga ei l\u00e4he t\u00e4na struktureeritult kirja, vaid j\u00e4\u00e4b v\u00f5ibolla m\u00f5nda epikriisi.<br><br><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>\u00dcks n\u00e4ide on see, kui inimesed vahetavad elukohta: kolides Tartust, kus mul on perearsti juures ravilugu, Tallinnasse, siis TIS-is on minu kohta andmed olemas, millist ravi on mulle m\u00e4\u00e4ratud, aga k\u00f5ige sellega, mis on juurde tehtud (perearsti m\u00e4rkmed), alustatakse nullist. Niimoodi tekib inimesel t\u00f6\u00f6anamnees, koolianamnees ja mistahes kokkuv\u00f5te, mis on k\u00f5ik killustunud erinevate teenuse pakkujate vahel. Tervisejuhtimise t\u00f6\u00f6laud aitab neid tulevikus kokku tuua, et meil oleks kogu info jaoks \u00fcks keskkond.<\/p>\n\n\n\n<p>Teine oluline n\u00fcanss on see, et uus keskkond v\u00f5imaldab ka nendele spetsialistidele ligip\u00e4\u00e4su terviseandmetele, loomulikult seadusest tulenevalt, kes t\u00e4na ei n\u00e4e v\u00f5i ei n\u00e4e nii palju andmeid. N\u00e4iteks f\u00fcsioterapeudid ja KOV-i spetsialistid. Nad hakkavad pisut enam n\u00e4gema kui praegu.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Apteekrid on v\u00e4lja toonud, et neil puudub hea v\u00f5imalus arstiga \u00fchendust v\u00f5tta, kui nad tahavad midagi \u00fcle kontrollida.<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Metsala:&nbsp;<\/strong>\u00dcks asi, mida soovitakse sinna luua, ongi patsiendi ravimiskeemis kommenteerimise funktsionaalsus, mis tekitaks suhtluskanali ravimiskeemi p\u00f5hiselt, kus erinevad eriarstid, esmatasand ja ravimi v\u00e4ljastajad saaksid omavahel kommunikeerida.<br><br><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Teine n\u00e4ide on hambaarst, kes meil praegu tegutseb natuke nagu tervishoius\u00fcsteemist v\u00e4ljaspool. V\u00f5ib tekkida olukord, kus inimesele m\u00e4\u00e4ratakse operatsioon n\u00e4iteks poole aasta p\u00e4rast, aga \u00f6eldakse, et enne tuleb minna hambaarsti juurde ja vaadata \u00fcle ega pole p\u00f5letikku. Osasid operatsioone ei saa teha, kui kehas on p\u00f5letik. Inimene l\u00e4heb hambaarsti juurde, ta midagi arsti jutust m\u00e4letab, osa infot j\u00e4tab \u00e4ra ning hambaarst ei n\u00e4e seda kuskilt, mis protseduurid on tulemas. Tehakse raviplaan, v\u00f5ibolla pole inimesel kohe raha ja p\u00f5letik j\u00e4\u00e4b ravimata. Kui siis saabub operatsioonip\u00e4ev v\u00f5ib operatsioon \u00e4ra j\u00e4\u00e4da, sest kehas on p\u00f5letik. Spetsialistid peaksid koos t\u00f6\u00f6tama, aga neil pole piisavat infot. T\u00e4na on see vastutus j\u00e4etud patsiendi kanda.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>M\u00f5eldes sellele, et arstidel on paljude IT-s\u00fcsteemide osas etteheiteid, siis kuidas peaks selliste s\u00fcsteemide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine k\u00e4ima?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>See on keeruline k\u00fcsimus ja head valemit ei ole, aga kui l\u00e4heme mingit s\u00fcsteemi tegema, siis peaks kuidagi tegema selgeks erinevate spetsialistide kitsaskohad ja proovima vaadata k\u00f5iki n\u00fcansse, mis v\u00f5ivad tekkida. V\u00f5ti on t\u00f6\u00f6 \u00f5igete sihtr\u00fchmadega ja erinevate nurkade kaardistamine. Tihti tehakse s\u00fcsteeme nii, et valitakse mingisugune kindel seltskond, kes arvab, v\u00f5i tehakse seda Tallinna v\u00f5i Tartu kontekstis ja h\u00e4sti palju eeldades.<br><br><strong>Metsala:&nbsp;<\/strong>M\u00f5nikord m\u00f5ned sammud ei tundugi loogilised. Neid peab tegema sellep\u00e4rast, et seadus n\u00f5uab v\u00f5i et tuleb esitada teatud andmeid. Juriidika on vahel k\u00f5ige suuremaks takistuseks \u2013 protsesse ei saa \u00fcles ehitada nii, nagu oleks optimaalne kliinilisele spetsialistile, sest \u00f5igusraam n\u00f5uab midagi muud.<br><br><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Ehk hea infos\u00fcsteemi loomine ei t\u00e4henda seda, et on ainult head IT-spetsialistid, vaid seda, et k\u00f5iki aspekte on kaalutud, sh protsessimuutusi ja\/v\u00f5i juriidikat. See on asi, mis sageli \u00e4ra unustatakse ja \u00f6eldakse, et see on patsiga poiste teema.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kus me oleme v\u00f5rreldes \u00fclej\u00e4\u00e4nud riikidega \u2013 kas meil on tegelikult asjad h\u00e4sti?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Jah, v\u00f5rreldes teiste riikidega on Eestis h\u00e4sti. Euroopa riikidest on n\u00e4iteks Taani Eestiga sarnasel tasemel. Oleme n\u00e4inud, et osadel riikidel on p\u00e4ris head s\u00fcsteemid nagu Eestilgi, kuid on riike, kus pole peaaegu mitte midagi. N\u00e4iteks Saksamaa. Neil on alged ja soov. Selles m\u00f5ttes on Eesti heas seisus, et meil on s\u00fcsteem kuhu k\u00fclge ehitada. Jah, ta on vana ja teda uuendatakse, aga ta on olemas. Tasub r\u00f5hutada, et kui Eesti t\u00e4nane s\u00fcsteem on meile vana, siis teistele riikidele on ta rakett. Mulle meeldib, et vaatamata k\u00f5igile raskustele Eesti riik ikkagi m\u00f5tleb, planeerib ja tegutseb j\u00e4rgmise infos\u00fcsteemi suunas. Meil pole paigalseisu.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Viimasel ajal r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha rohkem turvalisusest, sest v\u00e4ga palju toimub k\u00fcberr\u00fcndeid. Mis m\u00f5tteid see tekitab? Kas meie s\u00fcsteemid on piisavalt kaitstud?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Ma tahaks \u00f6elda, et on, v\u00e4hemasti, mis puudutab tervise infos\u00fcsteemi. Pigem mulle tundub, et viga tekib teise v\u00f5i kolmanda taseme t\u00f6\u00f6tleja kaudu, kel pole nii tugevaid kohustusi. Nemad on r\u00fcndeobjektid.<br><br><strong>Metsala:&nbsp;<\/strong>Me suhtlesime \u00fche Saksamaa ettev\u00f5ttega ja nad imestasid, kas me t\u00f5esti ei salvesta terviseportaalis andmeid kr\u00fcpteeritud kujul \u2013 see ju t\u00e4hendab, et ka pahatahtlik meditsiinit\u00f6\u00f6taja p\u00e4\u00e4seb neile ligi. Valdav osa kliinilisi spetsialiste saavadki Eestis patsiendi andmetele ligi ja j\u00e4relevalvet teostatakse tagantj\u00e4rgi. Kui me hakkaksime v\u00e4ga kitsalt piiritlema, iga kord luba n\u00f5udma, siis see poleks m\u00f5istlik. Teistpidi t\u00e4hendab see seda, et kui keegi tahaks pahatahtlikult tegutseda, siis tal on selleks v\u00f5imalus, kuigi j\u00e4ljed j\u00e4\u00e4vad maha. Risk pole suur juba sellep\u00e4rast, et Eesti on nii v\u00e4ike ja huvi on madal. Meil pole siin globaalseid kuulsusi, kelle infot m\u00fc\u00fca. Aga, jah, see oleks potentsiaalselt teostatav, risk on olemas.<br><br><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>Pigem tundub, et kui leke tuleb, siis see tulebki inimese v\u00f5i mingi protsessi tulemusel \u2013 midagi teeb inimene pahatahtlikult v\u00f5i on protsess kolmanda osapoole juures n\u00f5rk. S\u00fcsteemid ise on \u00fcsna turvalised, v\u00e4hemalt see, mida meie n\u00e4eme.<br><br><strong>Metsala:&nbsp;<\/strong>See on h\u00fcpoteetiline risk, sest kui vaatame meie tervishoiusektoris t\u00f6\u00f6tavaid inimesi, siis nad on kulda v\u00e4\u00e4rt. Selle sektori t\u00f6\u00f6tajad on pigem eetilised, altruistlikud ja tegutsevad teiste h\u00fcvanguks. Minu silmis on see risk madal.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kui h\u00e4sti tulevad tervishoiut\u00f6\u00f6tajad uute s\u00fcsteemidega ja muudatustega kaasa?<\/strong><\/h4>\n\n\n\n<p><strong>Kaldma:&nbsp;<\/strong>S\u00f5ltub h\u00e4sti palju konkreetsest inimesest. Selles m\u00f5ttes ei saa isegi eristada uut ja vana koolkonda, kuna m\u00f5lemas on inimesi, kes ei tule uuendustega kaasa ja selliseid, kes tulevad. \u00dcldiselt ma arvan, et Eesti tervishoiusektor ja kogu riigisektor on uuendusele avatud. Vastut\u00f6\u00f6tamist pole meie kohanud.<br><br><strong>Metsala:&nbsp;<\/strong>Mina julgustaksin tervishoiut\u00f6\u00f6tajaid k\u00fcsima, uurima v\u00e4lja kes, kus midagi teeb ja millal on v\u00f5imalik uutes projektides kaasa l\u00fc\u00fca ja initsiatiivi \u00fcles n\u00e4idata. Tegelikult on v\u00f5imalusi h\u00e4sti palju. Kahjuks on nii, et olgugi, et Eesti on v\u00e4ga v\u00e4ike riik, on tekkinud teatavad koolkonnad, kus mingeid protsesse viiakse \u00fches riigi otsas \u00fchtmoodi l\u00e4bi ja teises natuke teistmoodi ning kompromisse v\u00e4ga ei tehta. Mina k\u00fcsiks, kas see peab nii olema ja millised oleksid v\u00f5imalused efektiivsemalt koost\u00f6\u00f6d teha, \u00fchtlustada protsesse, teadmisi, seda, kuidas tervishoiut\u00f6\u00f6tajaid haritakse? Kui mina oleksin meditsiinit\u00f6\u00f6taja, siis ma k\u00fcsiksin veel rohkem k\u00fcsimusi v\u00f5ibolla Tervisekassa, TEHIK-u ja riiklikul tasemel. Oleme Eestis olukorras, kus erinevad muutused hakkavad juba juhtuma, need tulevad paratamatult, lihtsalt on k\u00fcsimus, kuidas nad ellu viiakse ja kes \u00fctleb, mis juhtuma hakkab. Praegu oleks soodne hetk k\u00fcsida k\u00fcsimusi ja kaasa t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuna Eesti tervishoiu infos\u00fcsteeme ootavad ees olulised muudatused, oleks \u00f5ige aeg otsida v\u00f5imalusi nendes protsessides kaasa r\u00e4\u00e4kida, leiavad Net Groupi digitaalse tervise valdkonna juht Margus Kaldma ja \u00e4riarhitekt digitaalse tervise<\/p>\n","protected":false},"author":18,"featured_media":16701,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"content-type":"","footnotes":""},"categories":[38,101,37],"tags":[],"class_list":["post-16654","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-blog","category-digital-health","category-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16654","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/18"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16654"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16654\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16701"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16654"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16654"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/netgroup.com\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16654"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}