Kõigi keeruliste andmetöötlusülesannetega töötavate spetsialistide – nagu IT-insenerid ja -arhitektid – jaoks on ja jääb arvuti peamiseks töövahendiks. Andmetöötlus nõuab võimsust ning desktop arvuti seda ka pakub. Ent järgnev võib sulle küll väikese šokina tulla.
Bürokraatiast läbi närimine ei tohiks mingil juhul keeruline töö olla. Selleks, et avalikke teenuseid puudutavatele küsimustele vastuseid leida, ei peaks arvutit vaja minemagi. Veelgi vähem peaks olema tarvis pöörduda mõne kolleegi poole, kellelt saadav info on tõenäoliselt eksitav ja saadab sind ekslema administratiivsesse labürinti, millest välja murdmine on paras detektiivitöö. Tõde on see, et me pole tänaseni välja mõelnud viisi, mis muudaks avalike teenuste kasutamise selliseks, nagu see olema peaks – lihtsaks. Samas on irooniline, et me kõik kasutame igapäevategevustes nutitelefone. Meile meeldib võimalus, et saame asju lahendada lihtsalt telefoni abil.
Järgnevalt uurime, kuidas tehnoloogia võib muuta meeli nüristavad kodanikukohustused rõõmsaks ja hästi koordineeritud mobiilikogemuseks.
“Vajalikud tulemused keerukatele ettevõtmistele, mida viiakse läbi keerukas rahvusvahelises ja seadusandlikus keskkonnas.”
Kas sul on aimu, millele see (ebavajalikult) keeruline lause viitab?
Kui oled ikka veel segaduses, siis olgu öeldud, et see kirjeldab avalikke teenuseid. Püüame selle arusaadavamaks teha: kui üks avalik teenus oleks puu, moodustaksid kõik sellised teenused kokku džungli. Ausalt öeldes tuleb Eestis teinekord küll paras Indiana Jones olla, et läbi kogu selle metsiku bürokraatia endale teed rajada. Kujuta ette järgmist olukorda: näed Eesti riigiportaalis, et sinu ID-kaart hakkab aeguma ning mõistad, et pead edasi suunduma Politsei.ee lehele ja seal avalduse tegema. Või, mis veelgi hullem, minema Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse füüsiliselt kohale ja asjad vanaviisi korda ajama. See on lihtsalt üks näide. Iva on selles, et erinevate avalike teenuste haldamine bürokraatiadžunglis võib meele tõesti mõruks teha.
Mis oleks, kui ütleksime sulle, et sinu nutitelefon võib olla võti sellest labürindist välja murdmiseks? Jah, ID-kaardi uuendamine, tuludeklaratsiooni esitamine, õppemaksu tasumine, auto registreerimistunnistuse ja juhiloa uuendamine, elukoha andmete väljavõte… Kõik see võib olla sama lihtne kui toidu tellimine Boltist. Vajad kõige selle teostamiseks vaid üht rakendust, mitte lisanärve ja -näppe klaviatuurile “kuuma andmiseks”.
Mis oleks, kui Eesti teeks täiendavaid pingutusi avalike teenustega seotud „paberitöö“ lihtsustamiseks? Muljetavaldava telekommunikatsiooni- ja IT-taristu ning tohutul hulgal riigiüleste avalike andmete abil on meie riigil kindel vundament, millele selle väljakutse lahendamine rajada.
Näiteks kujuta ette, et sul on vaja samal päeval uuendada juhilube ja saada digiretsept. Täna võib mõnele inimesele tunduda, et selle kõigega hakkama saamiseks tuleb terve päev töölt vabaks võtta.
Kuid mis oleks, kui sulle tuleks appi kasutajasõbralik mobiiliäpp, mis aitaks sul bürokraatiadžunglis edukalt manööverdada? See oleks rakendus, mis mitte lihtsalt ei tee kastikestesse linnukesi, vaid aitab tagada inimeste vajadustele vastava süsteemi toimimist. See kasutaks tehnoloogiat päriselt selleks, et meie elu lihtsamaks muuta. Lisaks meeldiks see kindlasti ka millenniaalidele ja Z-generatsioonile, kes moodustavad suure osa meie rahvastikust.
Kui lisada sellele veel AI (tehisintellekt), saaksid kasutajad lihtsasti ligi neid oma kodanikukohustusi täitma suunavale infole. Tehisintellekti kasutamine välistaks inimeste üldsõnaliste juhistega üle kuhjamise. Selle asemel aitaks tehisintellekt mõista, mis on inimese täpsed probleemid ning suunaks neid järgmise sammuni. Kujutle, et pead lihtsalt oma telefonile ütlema, mida sa vajad, ning et edasi juhatab sind juba nutikas assistent. Või, mis veelgi parem, nutiabiline juhiks su tähelepanu sellele, kui oled oma asjaamistes mingid sammud vahele jätnud. See oleks nagu Google’i otsing, mis aitab sul avalike teenuste džunglis lihtsasti orienteeruda.
Lahenduse arendamine, kus ühte rakendusse on liidetud kõik avalikud süsteemid, on suurepärane idee. Kuid sellega kaasnevad ka omad väljakutsed. Üks peamine takistus on aegunud ja isoleeritud süsteemidega tegelemine, mille kaudu hetkel avalikke teenuseid hallatakse. Pole üldse lihtne ülesanne kõiki neid süsteeme eraldi hinnata, eri ametiasutustega parenduste osas läbi rääkida, ülesandeid delegeerida ning lõpuks ühe integreeritud lahenduse loomiseks kõik need punktid ühendada. Juba erinevate ametiasutuste loendamine ajab pea ringi käima!
Järgmine teema on turvalisus. Avalike teenuste haldamine tähendab tegelemist suure hulga tundliku informatsiooniga. See on kahetine väljakutse: ühelt poolt kasutatakse tehisintellekti avalikus sektoris vähe, teiselt poolt valitseb vajadus kõrgendatud turvalisuse järele, sest… süsteemi kasutajateks oleks ju kogu avalik sektor ning riigi elanikkond. Kõik see ei takista meid mõtlemast, et see on siiski teostatav!
Priit Kongo, Net Groupi tegevjuht, heidab nendele turvalisusega seotud väljakutsetele valgust. Tema sõnul on esmatähtis, et tehisintellekti kasutusse antavad isikuandmed oleksid pseudonümiseeritud ja ei sisaldaks mistahes tundlikku informatsiooni. Isikuandmete kaitse üldmäärusele tuginedes ei tohi andmed sisaldada geneetilist, biomeetrilist ega terviseinfot, nagu ka infot rassi, etnilise päritolu, poliitiliste eelistuste, usuliste või ideoloogiliste veendumuste ning ametiühingutesse kuulumise kohta. Tuleb luua kolmandate osapoolte poolt kontrollitud tööriistad ja meetodid ning garanteerida, et info oleks hoitud sama turvaliselt nagu pangaseifis. Lisaks vajame seadusandlikku alust, et otsustada, kes ja millistel tingimustel tohib andmetele ligi pääseda. See tähendab selgete reeglite loomist ja kokkulepete sõlmimist ning veendumist selles, et kõik oleks seadusega kooskõlas. Ning mis kõige tähtsam, kasutajad peavad täpselt teadma, millele nadnõusolekuid annavad. Neile peab olema väga selge, kus nende andmeid kasutatakse, kes neid kasutab ja millisel viisil. Kohe kindlasti ei vaja me avalikkuse usaldamatust, või, mis veelgi hullem, riiklikul tasemel probleeme turvalisusega.
Kuigi mainitud rakenduse loomine on paras väljakutse, on sellel õnnestumise korral suur hulk hüvesid. Veelgi enam – see asetaks kodanikke puudutavas innovatsioonis Eesti maailma juhtivate riikide või isegi liidripositsioonil oleva riigi kohale. Vaatame nüüd lähemalt, mida lahenduse väljatöötamine endaga kaasa tooks.
Töötajate efektiivsuse tõus ja keskendumine admin-tegevustele. Mobiiliäpp ei lihtsustaks pelgalt kodanike elu, vaid vähendaks ka administratiivse poolega tegelevate töötajate koormust. Rutiinsete ülesannete automatiseerimise toel saaksid ametnikud oma energia suunata olulisemate küsimuste lahendamisele. Selline muutus võimaldaks avalikul sektoril kulusid vähendada ja keskenduda innovatsioonile.
Kõigi ülaltoodud faktide põhjal usume, et digipööre aitab luua paremat tulevikku. See muudab oluliste toimingute tegemise märksa lihtsamaks. Alati ei pea jalgratast leiutama. Ent siiski – kui me soovime muutust läbi viia võimalikult hästi, siis ei tohiks funktsionaalsuse ja andmete turvalisuse osas õhku jääda mingeid küsitavusi. Sest kui kasvõi üks neist teemadest tähelepanuta jätta, võime pildi helgest tulevikust hoopis ohtu seada.
Meie eesmärk on aidata läbi uuenduslike digilahenduste viia teie organisatsioon edukuse uutesse kõrgustesse. Teeme koostööd ning toome unistused reaalsuseks.