Võiksime võtta selge suuna Euroopa suurtele turgudele ja kinnitada seal tugevalt kanda, ostes üle vanaks jäänud konkurendid ning ehitades neid innoveerides üles uue põlvkonna teenused ja teenusettevõtted, milleta me igapäevaelu enam ette ei kujuta.


Majanduse Paasterongas Delfi Article Cover
Allikas: Delfi Meedia Kollaaž

Palju räägitakse ärimudelite innoveerimisest. Eesti majandus ja eksport toetub suuresti teenustele – jõudis ju Eesti teenuste eksport eelmise aasta lõpus rekordtasemele ning ületas statistikaameti ja Eesti Panga andmetel Eesti päritolu kaupade ekspordi.

Seega on meie riiklikus eduloos võtmetähtsusega teenusorganisatsioonide innoveerimise oskus. Ärimudeli innovatsioon tähendab uute ja nutikamate viiside leidmist, kuidas oma teenuseid pakkuda ja mitu korda kasumlikumalt töötada. Näiteks, kui sul on kaupmehena pood ja sa avad lisaks veebipoe, kust inimesed saavad toitu koju tellida, siis sa oled ärimudelit uuendanud. 

Eelisseisuses oled siis, kui astud sammu veelgi edasi – näiteks muudad ostuprotsessi võimalikult lihtsaks, lisad järelmaksu võimaluse ning sõlmid kullerfirmaga sellised kokkulepped, et kliendilt e-poes saadud info jõuab päriselt ka inimeseni, kes saadetise kliendi koduuksele viib.

Rohkem Bolte, Wise’e ja Kaja Kallaseid

Kui tootmisettevõtted vaatavad innoveerimisel otsa tootmisprotsessile, kasutatavale tehnoloogiale, materjalidele ja toote arendamisele, siis teenusorganisatsiooni puhul on uutmoodi mõtlemise fookuses klient – kliendi ootused, suhted kliendiga ja teenindus, sest edu mõõdetakse kliendi rahulolus ja teenuse kiiruses.

Eesti väljakutse järgmise 10–20 aasta jooksul võikski olla töötada välja nutikaid lahendusi, kuidas muuta teenused konkurentsivõimelisemaks. Teisisõnu, kuidas meil võiks olla rohkem Bolte ja Wise’e. Või ka Kaja Kallaseid, kes on poliitika kujundajana ja avalike teenuste pakkujana meie riigi värskeim edulugu ning näide, kuidas Euroopas võib kõrgele kohale tõusta mistahes regioonist ja rahvusest naispoliitik.

See näitab, et suudame nii poliit- kui ka ärimaailmas olla globaalses konkurentsis edukad, omamata suurt füüsilist massi. Praegu on ka Eesti-sugustel väikeriikidel suurepärane võimalus muuta kogu Euroopa, kui mitte maailma inimeste harjumusi ja elukeskkonda.

Olgu tegu teenusäri või ühiskonna hüvangue keskenduva tipp-poliitikuga, nende edulugude läbilöögiks on vaja olnud julgust „kastist“ välja mõelda ja lahendada väljakutseid senisest teisiti. Samuti võimet kohaneda eri turgude ja sihtrühmade vajadustega ning järjepidevust rühkida edasi ka siis, kui esmane plaan ei toimi või tulemused pole olnud ootuspärased.

Võtame näiteks kasvõi Bolti, mille mitmekesine tooteportfell ja eri teenuste (näiteks toidukullerteenuse) lisandumine aitas paremini üle elada keerulise koroonaajastu, mil kogu maailm istus kodus ja sõidujagamise vajadus kuivas kokku.

Wise’i teenus on aga vana ajastu pangaga võrreldes läbipaistvam ja arusaadavam ning platvorm on ühtmoodi mugav kasutada nii eraisikutele kui ka väikeettevõtetele.

Wise’i teenus on vana ajastu pangaga võrreldes läbipaistvam ja arusaadavam ning platvorm on ühtmoodi mugav kasutada nii eraisikutele kui ka väikeettevõtetele.

Kasum ja töökohad Eestisse

Selliste teadmiste ja kogemuste najal võiksid eestlased osta Euroopa suurtelt turgudelt, näiteks Saksamaalt, Hollandist ja Suurbritanniast, vana põlvkonna teenusettevõtteid, innoveerida need uueks ja kasvatada oma nišivaldkonnas turuliidriteks, tuues kasumi ja taustatöökohad Eestisse.

Just siin võikski peituda Eesti supervõime ja suurim potentsiaal rahvusvaheliselt läbi lüüa ning ekspordikäivet kasvatada.

Vastupidi laialt levinud arusaamale ei ole tänapäevases teenusorganisatsioonide innovatsioonis võtmefaktoriks tehnoloogia.

Jah, IT annab lahendused. Näiteks suudab Net Groupi tehisaru meeskond e-kaubanduse ettevõtetele senise 40 asemel välja arvutada 4000 erinevat kliendisegmenti ja profiili, luua neist igaühele personaalsed klienditeekonnad, soovituslikud tegevusplaanid ja pakkumised. Kuid lõplik edu peitub ikkagi ärimudeli enda innoveerimises, kuhu IT üksnes taustajõuna appi tuleb.

Esmalt tuleb teha kindlaks, millised sammud on vajalikud kliendile väärtuse loomiseks – võtta ärimudel lahti, vaadata sellele uue pilguga otsa ja panna uuesti kokku. Selleks ei ole tarvis tarkvara ega koodijuppi, vaid mõttemallimuutust.

Järgmise sammuna peab uusi hüpoteese reaalsel turul testima ja valideerima. Ning viimaks tuleb edu saavutamiseks kasvatada enda organisatsiooni valmisolekut muutusteks ja inimeste toetust uutele protsessidele. Alles seejärel saab uue lahenduse tarkvaraliselt kokku punuda ja uute IT-lahendustega varustada.

Eesti edu seisneb pärandi puudumises

Mulle tundub, et Eesti eeliseks ja edu võtmeks on asjaolu, et meil on paljude teenuste valdkondades puudunud pärand, kuidas asju peab tegema, mida kohtab palju n-ö Vanas Euroopas.

Me oleme harjunud kohanema ja kuluefektiivselt tegutsema, samas on meil ka kogemus rakendada innovatiivset tehnoloogiat.

Oleme harjunud kohanema ja kuluefektiivselt tegutsema, samas on meil ka kogemus rakendada innovatiivset tehnoloogiat.

Tuleb välja, et oleme tugevad ka turunduses ja brändide rahvusvahelisel laval tuntuks ehitamises – nii seni näiteks toodud Bolt ja Wise äribrändidena kui ka Kaja Kallas persoonibrändina on tugevalt seotud progressiivsuse ja innovatsiooniga.

Nende sõnumid on jõudnud suure publikuni, aidates sellega kujundada kogu Eesti rahvusvahelist kuvandit.

Miks mitte seada eesmärgiks rakendada kõiki neid teadmisi ja kogemusi teadlikult Eesti ekspordivankri ette? Võiksime võtta selge suuna Euroopa suurtele turgudele ja kinnitada seal tugevalt kanda, ostes üle vanaks jäänud konkurendid ning ehitades neid innoveerides üles uue põlvkonna teenused ja teenusettevõtted, milleta me igapäevaelu enam ette ei kujuta. 

Sarnased blogid