„Teil on väga kena koduleht. Ilusa disainiga,“ ütles klient, vaadates administraatori poole ja oodates, kuni talle määratakse teenindaja, kellega suhelda.
Pisukese värinaga pöördus potentsiaalne klient ümber, et heita pilk teda ümbritsevale stiilsele firmakontorile, ja pöördus siis tagasi. Administraator katkestas ta mõtted…
„Tänan teid. Meie potentsiaalsed kliendid tulevad sageli siia ja räägivad, et meie koduleht meeldib neile väga. Neile meeldib selle moodne disain ja väga kaasaegne välimus.“ (Nii see tõesti on.) Mõeldes hetke enne oma järgmist küsimust, otsustas administraator selle siiski esitada.
„Mis on teie tänase külastuse põhjus, kui tohib küsida?“
„Ah, ma tahtsin teada, kas teil on välisriiki saatmise võimalus,“ ütles potentsiaalne klient ja jätkas: „Ning kui on, siis kui palju see maksaks ja millal tellimus kohale jõuaks.“
Olles peaaegu valmis teda kohe alguses katkestama, lööb administraator siiski kõhklema ja jätab ütlemata: „Oleksite võinud siiatuleku aja kokku hoida… Meil on see info kodulehel kirjas.“
Selle asemel neelab ta oma sõnad alla, naeratab ja noogutab kliendile, ning langetab pisut pettunult pea.
Ta mõtleb endamisi: „See on täna juba viies kord. Huvitav, kui paljud otsustasid siia tulemata jätta…”
Lihtsas keeles öelduna (ja loo moraali selgitamiseks): kasutajakogemuse disainimise eesmärk on kasutaja vajadused rahuldada. Andes neile hea ja kasuliku (mitte ainult ilusa) kogemuse, peab see vastama ka nende kõige põletavamatele küsimustele. Ilma segadusi tekitamata, lihtsasti ja mis kõige tähtsam: võimalikult väheste kulukate vigadeta!
Et taolisi sissehiilivaid vigu ära hoida, oleme kokku pannud 7 halva kasutajakogemuse näidet. Mõned neist on levinud, mõned aga lihtsalt silmiavavad. Kuid koos vaadatuna peaksid nad andma sulle motivatsiooni end kasutajakogemuse disaini osas kokku võtta.
On siililegi selge, et tegevusele kutsuvatel nuppudel (CTA-nuppudel) on kasutajate veebikogemuses ülitähtis roll.
Tänapäeval on enamiku veebilehtede lõppeesmärk müüa tooteid, tellimusi või registreeringuid. Seepärast on hõlpsalt märgatavast ja sageli kasutatavast CTA-nupust palju kasu. Probleemsed on aga CTA-nupud, mis asuvad veebilehel kusagil peidetud kohas ja on vähemärgatavad.
Ilusa disaini tõstmine kasutatavusest ja konversioonini suunamisest ettepoole on vale tee.
Unbounce otsustas ühes oma katseuuringus mitte hea usu peale minna, vaid testida. Nad katsetasid oma PPC maandumislehel CTA-nupu erinevaid asukohti – kas seda peaks ülespoole tõstma või jätma sinna, kus see on. Mõned klõpsud hiljem saadigi iseäranis julgustavad tulemused!
Paigutades oma CTA-nupu kohe kerimispiirist ülespoole nähtavale kohale (ja suunates kliente hindade nägemiseks allapoole kerima), saavutasid nad 41% suurema konversiooni.
See näitab, kui ülimalt kasulik on pingutada oma CTA-nuppude täiustamise nimel. Külastajad ei peaks CTA-nupuni jõudmiseks lõputult sinu veebi lehitsema, vaid seda kergesti märkama ja ilma liigse tülinata maandumislehele või ostu sooritamise lehele suunduda.
Kasutajakogemuse disainimine hõlmab enamat kui vaid visuaalne külg. Tegelikult on siin esmatähtis kasutajamugavus. Või kui julgemalt väljenduda, siis asi on kogemuse prioriteetide seadmises.
Kiirus on suur osa kogu veebikülastusega seotud kogemusest. Pisutki liiga aeglane veebileht tähendab, et võid osade klientidega kohe hüvasti jätta.
Unbounce’i 2019. aasta uuringus vastasid lausa 70% klientidest, et veebilehe kiirus mõjutab nende ostuotsust. Või pigem mõjutab see neid ostuotsust tegemata jätma. Veelgi enam, lausa pooled vastasid, et loobuksid videotest ja animatsioonidest, kui see veebi sirvimise sujuvamaks teeks. Pealegi nõuavad ka hiljutised SEO-suundumused, et veebilehed muutuksid kiiremaks, kui nad tahavad otsingumootorites kõrgetele kohtadele jääda.
Kui sa vajad veel tõendeid, et 2024. aastal sellist kulukat viga enam mitte teha, siis loe lihtsalt seda:
Sa võid nüüd mõelda, miks me sulle nii palju andmeid ette söödame? Noh, me tahame sind lihtsalt tegutsema innustada, sest tõenäoliselt on ka sinu ettevõte samades vigades kinni.
Muutkem veebikogemus tõhusaks, ligipääsetavaks ja sujuvaks. Me kõik vajame sellist kogemust, et veebilehtedest kohene ülevaade saada.
Kui annad kasutajatele võimaluse oma eksimusi parandada, on see hea kasutajakogemus. Kui sunnid neid oma (parandatud) vigade tagajärgedega elama, on see… täpselt vastupidine kogemus.
Aastatepikkuste heuristika-analüüside ning parimate kasutajakogemuste kohta teadmiste kogumise tulemusena on professionaalid jõudnud järeldusele: kasutajatele on vaja anda turvaline ja lihtne väljapääs olukorrast, kus midagi on nihu läinud.
Selle fakti teadmine on teinud taolistest ettevõtetest nagu Mailchimp ja Airbnb tootearenduse globaalsed tipptegijad.
Samas võivad paljud kasutajakogemuse disainimise võtted osutuda ka kahe teraga mõõgaks – nagu seegi võte. Näiteks WhatsApp tegi selle tulemusena kaheldava väärtusega sammu, mis võiski osutuda halvaks disainivõtteks, kuna ärritab suurt osa rakenduse kasutajatest.
Kui oled kunagi WhatsAppis oma sõnumeid kustutanud, siis kindlasti oled vähemalt üks kord piinlikkusest punastanud. Ja seda olenemata vestluskaaslaste reaktsioonist… Miks? Noh, sinu sõbrad nägid, et sa kustutasid mingi sõnumi. Nad eeldasid, et sa kirjutasid midagi, mida sa kahetsesid, mis oli mõeldud kellelgi teisele või mille pärast sul oli halb tunne. Ja sina ise… sinagi eeldasid, et nad eeldasid halvimat. Mõne inimese jaoks on selline sisemine dilemma väga ebameeldiv asi, ja WhatsApp tegi selle dilemma võimalikuks.
Ning oluline polegi niivõrd mulje, kuivõrd kõige aluseks olev küsimus – kas sa tekitad oma kasutajatele mingil moel frustratsiooni –, ja see kehtib ka mujal peale vestlusrakenduste. See kehtib kõikjal, kus kasutajad oma tegevustele tagasisidet saavad.
„Näita mulle pilti ja ma näitan teile stopp-märki.“
See on midagi, mida me kõik (vastu enda tahtmist) oleme treenitud kasvõi silmad-kinni tegema.
Kui panna ükskõik milline 21. sajandi inimene betoondžunglisse maha, tunneb ta lihtsasti ära sillad, parkimismärgid, foorid ja isegi laevad. See on oskus, mida me pole endale soovinud, aga saime ikkagi. Ilmselt on see oskus meil isegi parem kui robotitel, keda oleme enese teadmata treeninud (samas ise kinnitades, et me pole nendega seotud). Irooniline, kas pole? „Kasulik või vajalik, aga samas frustreeriv“ – see ei kuulu heade kasutajakogemuse disainimise põhimõtete hulka. Samas on paljud veebilehed (mitte ainult Google) ikka veel silmini selles lähenemises kinni. Siin on oluline mõista, et Google’il on privileeg olla Google. Teistel ettevõtetel, kes temaga kasutajate pärast võistlevad, seda privileegi pole…
Tõepoolest, levinud praktika on nõuda:
Kuid kasutajate sundimine neid nõudeid järgima ei pruugi olla kõige parem mõte.
Inimestel soovitatakse matkale vett kaasa võtta, sinise ekraanivalguse vastu kaitsvaid prille kanda ja erinevate kontode jaoks erinevaid paroole kasutada. Aga me ei sunni neid ju seda tegema, eks ole?
Veebiturbe hoogsa arengu valguses (mis muuhulgas hõlmab ka mitmefaktorilist autentimist) hakkab range paroolikontrolli vajadus vaikselt hääbuma. Ja ettevõtete veebilehtedel, kus tüütutest ideedest lahti ei lasta, ei mäleta kasutajad varsti enam isegi, mitu korda nad juba uut parooli on tellinud.
See on üks kasutajakogemuse element, mis ei taha kuidagi kaduda.
Meilinglistist lahkumise takistamiseks selle kasutajatele tüütuks või häbiväärseks tegemine võib tunduda nutika sammuna. Lõppude lõpuks, kui see kannab vilja ja teised suured brändid teevad ka nii, siis miks mitte samamoodi käituda? Kinnitame sulle siiski, et kasutajate sundimine nõela heinakuhjast otsima ei ole hea kasutajakogemuse võte. Eriti kui neil seda nõela tõesti vaja on.
Selliseid võtteid rakendatakse liigagi tihti, sest ettevõtted mõõdavad oma edukust lühiajaliste mõõdikutega. Viimaseni ülestuunituna näivad sellised mõõdikud andvat digitoodete ja -teenuste puhul kiireid tulemusi. Ent kaugelt liiga sageli unustavad ettevõtted, et teisel pool kursoreid on päris inimesed. Kui neid koheldakse tühipaljaste numbritena, põrutavad nad sageli vastu ja seda väga hukkamõistval toonil. See omakorda mõjub pikas perspektiivis brändi mainele halvasti.
Siin tuleb meeles pidada, et tähtis pole mitte kiire lahendus, vaid kindel lahendus. Kui sundida kasutajaid vajalikku nuppu igalt poolt otsima või oma otsust esmalt põhjendama (ja veel detailselt), siis annab see ainult (täiendava) põhjuse, miks sinu bränd neile vähem meeldib või üldse ei meeldi.
Võid kindel olla, et enamikule kasutajatele ei meeldi:
Püüdlemine ühe eesmärgi saavutamisele – hea kasutajakogemuse disain.
Püüd saavutada palju eesmärke korraga – halb kasutajakogemuse disain. Samuti on see lihtne viis veebileht üle koormata – tead küll seda laviini alla jäämise tunnet, kui satud veebilehele, mis kubiseb lõpututest rippmenüüdest, tantsivatest piltidest, näkku lendavatest hüpikakendest ja vidinatest, liuguritest jne. Kõlab rohkem nagu stseen Sigatüükast kui veebilehe kogemus… Kõik see kokku jätab mulje suurest segadusest, isegi kui sellel oli hea eesmärk.
Selle tõestuseks (et sa ikka tõesti ainult ühe eesmärgi valiksid) toome siinkohal näite.
AmeriFirst Home Mortgage’i korraldatud uuring näitab, kui oluline on lihtne ja segavate elementideta maandumisleht. See ettevõte võttis kasutusele „paljaste“ maandumislehtede meetodi – need mis tahes navigatsioonita maandumislehed tõid lõppkokkuvõttes (Relevance’i andmetel) külastajate hulgas 30-40% parema konversiooni. Nad lihtsalt vabastasid külastajad liigsest mõtlemisvajadusest ja esitasid neile oma parima pakkumise.
Steve Jobsi kuulus ütlus on, et disaini tuum on arusaamine sellest, mida inimesed arvavad ja ihaldavad. Antud juhul on selge, et inimesed eelistavad lihtsust.
See end tõestanud disainipõhimõte on tõhusa kasutajakogemuse loomisel elutähtis. Eemaldades segajad, vabastad kasutajate mõtted ülekoormusest. Nad saavad vaevata keskenduda sellele, milleks nad lehele tulid. Ja veebikogemuse optimeerimisel tuleb natuke lihtsust alati kasuks.
Meie eesmärk on aidata läbi uuenduslike digilahenduste viia teie organisatsioon edukuse uutesse kõrgustesse. Teeme koostööd ning toome unistused reaalsuseks.