Avaandmed ennustavad: aastaks 2100 võib Tallinna elanikkond küündida 540 000 inimeseni

Avaandmete ehk kõigile tasuta kättesaadavate, vabalt kasutamiseks ja jagamiseks mõeldud andmete põhjal saab mudeldada tulevikustsenaariumeid, mis on abiks nii rahvastiku prognoosimise, linnaplaneerimise kui ka poliitiliste otsuste langetamisel. Näiteks osundab lihtne arvutuskäik, et Tallinna elanikkond võib aastaks 2100 küündida enam kui 500 000 inimeseni.

Elanikkonna suurenemise juures on üheks võtmekohaks veeressursside kättesaadavus. Näiteks vähese veevaru tõttu piiratakse Viimsi vallas elamuehituseks mõeldud detailplaneeringute väljastamist ja seega ka valla elanikkonna kasvamist. Samas aga võib Tallinna elanikkond järgmiste aastakümnete jooksul veelgi kasvada, sest praeguste andmete põhjal jätkuks 2100. aastal puhast joogivett 542 722 tallinlasele.

„Tallinna elanikkonna prognoosimisel võtsime lähteandmeteks praeguse joogivee kättesaadavuse ning Eestile koostatud kliimastsenaariumi. Tallinnas jõuab vesi elanikeni peamiselt Ülemiste järvest, mille tallinlased aastaga piltlikult öeldes tühjaks joovad. Järve täidab valgala, mis tähendab, et joogivee kättesaadavus on seotud sademete hulgaga,“ räägib äri- ja tarkvaraettevõtte Net Group asutaja ja juht Priit Kongo.

Kongo selgitab, et kui eelnevale lisaks võtta Eesti kliimastsenaarium, mille järgi kasvab aastaks 2100 Eestis keskmine aastane sademete hulk praegusega võrreldes 19%, saame järeldada, et sademete hulga suurenedes kasvab ka Ülemiste veerhaarde võimekus järve värske veega toita. See tähendab, et Tallinna elanikkond võib 2100. aastaks kasvada 542 722 inimeseni.

„Lihtne avaandmete mudeldamine annab aimdust, kuidas võiks elanikkond kasvada nii, et kõigile jätkuks joogivett. Selle põhjal saaks aga hakata planeerima ka vajalikku taristut, näiteks lasteaedade ehitamist või ühistranspordi arendamist,“ selgitab Kongo.

Avaandmete potentsiaal on tohutu

Elanikkonna prognoosimine on vaid üks näide avaandmete kasutamise potentsiaalist. Avaandmete abil saab luua innovaatilisi ja nutikaid lahendusi, muuta olemasolevaid protsesse efektiivsemaks, valmistuda tulevikuks ette erinevaid stsenaariume ning lahendada ka laiemad ühiskondlikke probleeme.

„Avaandmetel on tohutu potentsiaal, kuid ometi realiseeritakse sellest vaid murdosa. Põhjus on lihtne – meil on puudu oskustest. Oskustest püstitada õigeid ülesandeid ning oskustest andmeid analüüsida ja tõlgendada. Tihti räägitakse avaandmetest kui tuleviku teemast, kuid tegelikult on see tulevik nüüd käes,“ räägib Kongo.

Kongo lisab, et paraku ei ole piisavalt palju andmeanalüütikuid ja andmeteadlasi, mistõttu on andmetest arusaamine, nende analüüsimine, tõlgendamine ja ka oskuslikult rakendamine alles lapsekingades.

„On mingi hulk spetsialiste, kellel on see võimekus olemas, kuid see võimekus peaks olema suurem. Nüüd on muidugi omaette küsimus, kuidas seda võimekust tekitada, et avaandmeid ühiskonna huvides päriselt kasutada,“ selgitab Kongo.

Lisatud pildil Net Group asutaja ja tegevjuht Priit Kongo (allikas: Net Group).

Priit Kongo osaleb 9. novembril toimuval Telia Digital Hub-il diskussioonis „Kellele ja miks avaandmed?“.

Net Group
Net Group on rahvusvaheliselt tegutsev äri- ning tarkvaraarenduse ettevõte. 22 aastase kogemusega Eesti tarkvaraettevõtte pakub ettevõtetele ja organisatsioonidele lahendusi, mis kombineerivad innovaatilisi ärimudeleid tehnoloogiaga. Tänaseks on Net Groupi lahendused kasutusel enam, kui 20 riigis – lisaks Euroopale ka näiteks Iraagis, Tansaanias ja Omaanis.

Kontakt:
Priit Kongo
Net Group tegevjuht
Telefon: 504 4403
e-mail: Pr*********@ne******.com